Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel E-raamat


Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel - TÜ Majandusteaduskond ja Euroopa Kolledž pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2001
KIRJUTAJA: TÜ Majandusteaduskond ja Euroopa Kolledž
ISBN: 4741231124146
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 6,58

SELGITUS:

Euroopa Liiduga integreerumise problemaatika on väga ulatuslik, puudutades sisuliselt kõiki meie ühiskonnaelu valdkondi. Käesolev kogumik koostati rea uurimistööde baasil, mis käsitlevad EL-ga integreerumise probleeme nii kaubandus- ja rahapoliitika, maksu- ja eelarvepoliitika kui ka põllumajanduspoliitika seisukohalt. Vaadeldakse Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmise võimalusi ja Eesti majanduslikku positsiooni Läänemere regioonis."Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel" on jätkuks TÜ välismajanduse õppetooli 1999. a avaldatud raamatule "Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika idalaienduse taustal".

... 0,5 protsendipunkti võrra. Toetuste mõju majandusele pole ainult positiivne, sest Reiljan, J ... Muutused Eesti väliskaubanduspoliitikas Euroopa Liiduga ... ... . (2001). Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ühinemisel Euroopa Liiduga. Reiljan, Janno; Kulu, Liina (Toim.). Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel (229−301).. Eesti valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast. Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja E ... Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ühinemisel Euroopa ... ... . Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. Eesti osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis läbi erinevate Euroopa Liidu institutsioonide, kus Eestil on oma esindajad. Eesti eesmärgid Euroopa Liidus Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 25 aasta jooksul toimunud muutused majanduses ja tööturul on olnud loomulikud ja viinud meid lähemale arenenud riikidele. Kui vahel kiputakse endiseid riigijuhte süüdistamas Eesti põllumajanduse või tööstuse hävitamises, siis suurte turujõudude vastu ei saa ka kõige vägevam valitsus. Muutused Eesti väliskaubanduspoliitikas Euroopa Liiduga ühinemisel ; 2 (Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži loengud) Autor: Urmas Varblane, Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž, Eessõna autor: Peeter Vihalemm, Raul Eamets tehnilised andmed Eesti astumine Euroopa Liitu oli ligi kümneaastane protsess, mis algas Eesti ametliku liitumistaotluse esitamisega 1995. aastal ning lõppes Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmete hulka 2004. aastal.. 25. novembril 1995 allkirjastas Eesti peaminister Tiit Vähi avalduse, milles taotleti Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu. 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi. Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. 24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komisjon esitas avalduse suhtes oma seisukoha ja soovitas alustada Eestiga ühinemisläbirääkimisi. 1997. aasta Luxembourgi tippkohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi kuue riigiga ja nende riikide hulka kuulus...