Kambja kihelkonna ajalugu E-raamat


Kambja kihelkonna ajalugu - Kristjan Luhamets pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2011
KIRJUTAJA: Kristjan Luhamets
ISBN: 9789985774076
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 5,56

SELGITUS:

Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets teeb käesoleva raamatuga sügava ja siira kummarduse kirju ning omanäolise aja- ja kultuurilooga Kambja kihelkonnale, selle kandi paljude inimpõlvede erksale vaimule ja loovale eneseteostusele.Kuue aasta jooksul kogutud ja vormistatud materjalis on põimitud vanadest arhiivdokumentidest nopitud faktid põlvkondade viisi rahvasuus ringelnud legendide, kambjalaste ehedate mälestuste ja autori isiklike muljetega ringkäikudest Kambja kihelkonna maadel.Raamatu väljaandmist on toetanud Kambja vald ja AS Giga.

...atukogu; Külitse raamatukogu; Soinaste Laululinnu lasteaed; Tõrvandi raamatukogu; Tõrvandi Rübliku lasteaed; Unipiha algkool; Ülenurme gümnaasium; Ülenurme lasteaed; Ülenurme raamatukogu Kambja kihelkonna ajalugu ... Vastne Kambja vald tahab nimeks võtta Ülenurme vald ... ... .Tartu: Ilmamaa, 2011. 4. J. Rennit. Mis räägiwad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest? Tartu, 1899. KIRIKU RAJAMINE 15. saj. II pool (?) Kambja preestrit on nimetatud juba 1330.a. Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) oli ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus. Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja vald. Kirdepoolne osa kihelkonna ... Kambja kiriku ajalugu - EELK Kambja Kogudus ... .a. Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) oli ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus. Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja vald. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab Haaslava valla, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja ... Haljala kogudus 23. juuni 11.30 Haljala kalmistu 28. juuni 12.30 Esku kalmistu 12. juuli 12.30 Vainupea kalmistu Trükisõnast leiab viiteid, et Kambjat on kihelkonnana kroonikas esmakordselt mainitud 1330. aastal. Kohanimi on tulnud mõisnikult, kelle perekonnanimi oli Camby - ta ehitas Kambjasse kiriku ja kinkis kirikumõisale maad. Paikkonna esmamainimine tähendab inimasustusega või muul põhjusel olulise geograafilise koha nime esmakordset kirjalikku talletamist. Inimesed elasid ja tegutsesid ka ... Kambja kihelkonna ajalugu.Tartu: Ilmamaa, 2011. 1972 Projekt kiriku varemete ümberehituseks kontserdi- ja spordisaaliks (arh. Ain Padrik) Arhitekt Ain Padrik oli ülesandeks saanud projekteerida kiriku müüride vahele kontserdi- ja spordisaal koos lektooriumiga. Projekt valmis 1972. Nähti ette kiriku müüride säilitamist, sealjuures pidi ... Huntide ajalugu Eestis uurinud ­Ilmar Roots kirjutab oma teoses „Tuli susi soovikusta", et varaseimad kindlad tõendid inimsööja-huntide kohta pärinevad Tartumaa Kambja kihelkonna ... Korraga võeti kasutusele altaripiibel krutsifiks, küünlajalad, 20 lauluraamatut, armulauakarikas koos leivatoosi ja linikuga. 2010.aasta advendi ajal lisandus vastremonditud ruumi ka altaripilt. (Allikas: K.Luhamets "Kambja kihelkonna ajalugu" lk. 312). Kambja kirik oli ka Georg Becki, Cornelius Laalandi ja Julius Kuperjanovi kodukirik. Ajalugu Kivikiriku ehitamine 15. sajandil. Kivikirik ehitati oletatavasti 15. sajandi lõpus. Enne seda on kirjalikult mainitud Kambja preestrit , Kambja kihelkonda ja Moskva vägede rüüsteretke Tartumaale 1480/1481. aasta talvel. Võimalik, et just see andis ... Ajalugu. Kambja alevik asutati 1926. aastal Tartu maakonnavalitsuse otsusega. Kambja vallanõukogu eraldas aleviku jaoks 2 km² suuruse ala Kambja kirikumõisa, endise Väike-Kambja ja Suure-Kambja mõisa maadest. Maa tükeldati kahekümneks ½ kuni 1 vakamaa suuruseks ehituskrundiks. 1934. aastal oli Kambja alevikus 242 elanikku, 24 elumaja ja ... Maarja-Magdaleena kihelkonnakirikuks on Maarja-Magdaleena kirik, mis asub Maarja-Magdaleena külas.. Piirkonna ajalugu. Maarja-Magdaleena kihelkonda on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1443. aastal (krespel to der Nyenkerken), kuid oma praeguse nime sai kihelkond alles 17. sajandil.. Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna piirialadele. nii eraldi uurimustööna kui ka mõne kihelkonna kroonika osana. Näiteks on ilmunud raamatud EELK 2Järva-Jaani Ristija Johannese kirik ja kogudus,1 samuti Kambja kihelkonna ajalugu, Simuna kirikukroonika 1619-19193, Kuusalu kirikukroonika 1837-19144 jne. Need on vaid Kihelkonna lõunapoolse osa tuumik kirikuga keskel moodustab Nõo valla. Idapoolne sopp kihelkonnast Keeri ja Meeri mõisate ümbruskonnas moodustab Konguta valla idaosa. Põhjapoolne ots kihelkonnast Tähtvere mõisa ümbruskonnas kuulub Tähtvere vallale ja Tartu linnale. Kihelkonna kagupoolne nurk Pangodi mõisa ümbruses kuulub Kambja valda. Kambja ja Võnnu kihelkondade lõunaosad kuuluvad kaasaegse Põlvamaa koosseisu. Laiuse ja Palamuse kihelkonnad kuuluvad tervikuna kaasaegse Jõgevamaa koosseisu. Kaasaegsel Jõgevamaal asuvad veel nelja kihelkonna - Torma, Kursi, Maarja-Magdaleena ja Kodavere - keskused, kuid need kihelkonnad on jagatud mitme kaasaegse maakonna vahel. Filosoofia ajalugu V Uusaja filosoofia . 4,00 € Add to cart Uuri lähemalt. 2,00 € Filosoofia ajalugu . 2,00 € Add to cart Uuri lähemalt. 14,50 € ... Kambja kihelkonna ajalugu . 28,00 € Add to cart Uuri lähemalt. 14,50 € Pildikesi Põltsamaa ajaloost. Koguduse ja......