Soomepoiss meenutab E-raamat


Soomepoiss meenutab - Harri Kask pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2011
KIRJUTAJA: Harri Kask
ISBN: 9789949448630
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 10,77

SELGITUS:

Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest.Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks.Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes.Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda.Käesolev kogumik “Soomepoiss meenutab” sisaldabki endas Tartu piirkonna soomepoiste jutte, mida nad oma koosviibimistel kohvitassi taga üksteisele on rääkinud ja mida siis ka lindistati. Osa meestest on oma mälestusi ka kirja pannud, mõningaid jutustusi on täiendatud intervjuu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud. Need mälestused väljendavad ühtlasi ka meie ellusuhtumist.

...juu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud ... Soomepoiss meenutab: Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi ... ... . Kooli soomepoisse meenutab seinaplaat; 2. veebruar 2010, 11:24. Kooli soomepoisse meenutab seinaplaat. Andres Pulver toimetaja. Tahvli avamisel kõneles ka Rakvere gümnaasiumi soomepoiss, riigikohtu õigusnõunik Heinrich Schnei­der. FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja. Kahele Rakveres asuvale mälestustahvlile, mis on tänuga pühendatud Eesti ... Oli soomepoiss, meenutab vangilaagrit ja sundasumise ... Soomepoisid - Vikipeedia ... ... Oli soomepoiss, meenutab vangilaagrit ja sundasumise aastaid. Loeb 1944. aastal ja 1998. aastal kirjutatud luuletuse soomepoistest luulekogust "Suupillilugu" (00:04:44)... Loe lähemalt The E-Varamu is the central national portal for culture and science. It gives internet access to the national cultural heritage. Hirmust sai soomepoiss vabaks alles vanuigi; 6. detsember 2012, 20:00. ... «Mõnel pool ikka kohtasid kedagi, keda nägupidi tundsid ja teadsid, et tema on samuti soomepoiss olnud,» meenutab Mäepalu. «Üksteisest püüti mitte välja teha, mitte sõnakestki vahetada. Süda värises sees.» Saate autor Vello Mikk. Intervjuu eesti luuletaja ja muusiku Ottniell Jürissaarega. Oli soomepoiss, meenutab vangilaagrit ja sundasumise aastaid. Loeb 1944. aastal ja 1998. aastal kirjutatud luuletuse soomepoistest luulekogust "Suupillilugu" (00:04:44)... Loe lähemalt Eesti suurimast laevahukust, kus suri üle 2000 inimese, möödub täna 60 aastat."Käis ilmatu suur pauk, mina lendasin vastu seina ja ema küsis pidevalt, kas mul on valus," meenutab kuuskümmend ... Mati Õun, Hanno Ojalo, Kadri Tera. 18,00 € 3,95 € Bagration. Mees, kes armastas sõda. 70 000 vana tööriista meenutab hiigeltaiest. 21.aprill 2016 00:00. Õnnega läbi sajandi - soomepoiss Otto Peters . 08.juuli 2015 14:18. Peep Pillak: Kuidas eestlased Soome vabaduse eest ... Mälestusi aastaist 1943-1946" - Looming, 1988, nr 11, lk 1515-1528 ja nr 12, lk 1660-1673; ka kogumikus "Soomepoiss meenutab: Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi", Tartu, 2010, lk 143-165; ISBN 9789949211128; 2. trükk Tallinn 2011, ISBN 9789949448630; soome keeles: "Tuolla puolen", tõlkinud Kasperi Hasala - kogumikus "Suomen ... 6 1. Tartu Mart Reiniku Kool Vanemuise 48 (kaardil tähistatud - 1, edaspidi lihtsalt number) , Riia 25 (2) Mart Reiniku Kooli ajalugu saab alguse 24. augustil 1889. aastal, kui Tartu linnakooli juurde kolmeklassiline Tartu I Kroonualgkool, mille asutajaks ja esimeseks juhatajaks oli järgmised Soomepoiste tuba-muuseum annab ülevaate soomepoiste lahinguteedest Soomes ja Eestis II Maailmasõja ajal. Tulge vaadake Jõgeva- ja Tartumaal toimunud lahinguid tutvustavat maketti, soomepoiste mundreid, varustust, relvi, autasusid, isiklikke esemeid ja fotosid! Soomepoiss Hubert Adari ootas sõjapäevil koos mõttekaaslastega kolmandat varianti, sest ei tahtnud astuda Saksa sõjaväkke. «Meie arvates asendus üks okupatsioonivõim teisega,» selgitab ta. «Saksa propaganda muudkui korrutas, et iga rahvas uues Euroopas saab omale väärilise koha vastavalt oma panusele bol evismivastases võitluses. Nüüd püüti kõike tasa teha. Ning Eestis soomepoiss olla oli uhke ja hää. Soomest hakkas raha siia liikuma: sestpeale turgutab iga soomepoiss ennast aastas kümme päeva tasuta sanatooriumis ... Aga mitte nii, nagu haugutakse võõra peale - ta tundis mind ära kilomeetri kauguselt," meenutab Raul. "See tunne, mis mind valdas, oli ainulaadne: tulla tervena koju, näha oma kalleid omakseid ja tunda, et elu jätkub, et see hirmus sõda on möödas, oli imeline," iseloomustab Raul hetke, kui ta pärast sõda koju jõudmas oli. Autor : Tiitel : Väljaandja : Eesti rahva elulood, III osa: elu Eesti ENSV-s: Tallinn, Tänapäev, 2003: Eesti rahva elulood: sajandi sada elulugu kahes osas, I osa Harald Mäepalu räägib, et tema ja kaks ta venda sõdisid kolmes armees. Noorem vend Evald on soomepoiss, praeguseks manala teele läinud vanem vend Gustav mobiliseeriti aga 1944. aastal eesti laskurkorpusesse ja tema lahingud lõppesid Kuramaal. «See oli kole aeg! Õpetajad tulid kirikusse, paberid-pliiatsid kaasas, ja märkisid üles õpilased, kes keelust hoolimata olid jumalateenistusele tulnud,» meenutab elupõline kirikuõpetaja Paul Saar jõulusid Eesti NSVs. Kuid jutlusi peeti ikka - isegi Siberi vangilaagrites. Raul Kuutma meenutab, et piltnik käis igal aastal korra külast läbi. See oli suursündmus. Kaheksa-aastane Raul (aastal 1932) istub õdede-vendade keskel, temast paremal pereisa Anton ja ......