ERSO. Raadioansamblist riigi esindusorkestriks E-raamat


ERSO. Raadioansamblist riigi esindusorkestriks - Maarja Kasema pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2011
KIRJUTAJA: Maarja Kasema
ISBN: 9789949302123
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 6,59

SELGITUS:

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 85. juubeliks ilmus orkestri seni mahukaim ajalooraamat“ERSO. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Raadioansamblist riigi esindusorkestriks“, mis annab kireva ülevaate orkestri tegevusest tema algaegadest kuni tänapäevani. Raamatu teljeks on orkestri karismaatilised peadirigendid, kajastamist leiavad ka mainekad külalisdirigendid, võimu ja vaimu vahekord eri aegadel, kontserdid, turneed, salvestused. Raamatu koostamisel on tuginetud ERSO arhiivimaterjalidele, ajakirjanduses ilmunud artiklitele ja arvustustele ning Ivalo Randalu, Maia Lilje, Tiina Mattiseni, Toomas Velmeti, Maarja Kasema ja Virve Normeti seni avaldamata uurimistöödele ning seda illustreerivad ligi 200 fotot ja arhiivimaterjalide reproduktsiooni.Raamat on eesti ja inglise keeles.

...s teeb otsuse president Kersti Kaljulaid poolt tagasi lükatud kaitseväe korralduse seaduse põhiseadusele vastavuse osas sügisel ... Riigivaraseadus - Riigi Teataja ... . Riigikogu soovis seadusega anda kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Riigikontroll järeldas oma aruandes, et ehkki Eesti kui e-riigi rahvusvaheline maine on hea, oleme mitmete edasist arengut mõjutavate näitajate poolest vajumas keskmike sekka. „Peame aru saama, et kuigi e-riik aitab meid paljuski efektiivsema ja odavama halduse poole, on tarvis seda ka ülal pidada, mis tähendab järjest suuremaid kulusid ... Aino Lepik von Wirén Riigisekretär aastatel 1999-2003 Aino Lepik on sündinud 28. oktoobril 1961 Stockholmis luuletaja Kalju ... Viimati ilmunud raamatud ... ... Aino Lepik von Wirén Riigisekretär aastatel 1999-2003 Aino Lepik on sündinud 28. oktoobril 1961 Stockholmis luuletaja Kalju Lepiku ja Asta Lepiku peres. Ta lõpetas Stockholmi ülikooli õigusteaduskonna 1987. aastal. Aastatel 1987-1990 töötas Lepik juristina Örebro halduskohtus ning 1990-1992 prokurörina Stockholmi prokuratuuris. Sisekaitse osas suurendame erinevate üksuste lõikes oma võimet kindlasti kümnetes protsentides, mõnel juhul kordades. Tulemus on, et meil on võime reageerida ka keerulistele juhtumitele 24/7, ühel ja samal ajal erinevates riigi punktides. Nelja aasta lõikes räägime ligi 50 miljonist eurost, kümne aasta lõikes enam kui sajast miljonist. pärast Riigi Teatajas ilmumist, seega ilma mahuka seaduse tundmaõppimiseks vajaliku vacatio legis'eta. Analüüsides tekkinud olukorda ja võimalikke tagajärgi, kasutasin nimetatud seadusloome kohta lauset: "Selline asi ei tohiks iial korduda!" Kahjuks kordus sama toimingute rida 2009./2010. a vahetusel: uus kohtutäituri seadus...