Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest E-raamat


Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest - Peeter Peetsalu pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2013
KIRJUTAJA: Peeter Peetsalu
ISBN: 9789949495672
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 9,75

SELGITUS:

Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartel-laidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus kõrguvatele tähtsamatele tuletornidele, nende meremärkide omanäolisusele, ajaloole, pisut ka ühiskondlikele oludele, mis on tinginud nende tuletornide püstitamise, töökorras hoidmise-säilitamise või hävingu. Ajalookäsitlusega koos pakutav kultuuritaust peaks aitama lugejal paremini mõista aega, kuhu meresõiduohutust tagavate tuletornide ja nendega seotud inimsaatuste kirev maailm kunagi kuulus.Kõik tuletornidega seonduv on ainulaadne ja köitev, rikas ning mitmekesine. Käesolev raamat pole lõplik käsitlus meie tuletornide märkimisväärselt pikast arenguloost, vaid tagasivaade aegade taha arhiiviürikute, mälestuste-meenutuste ja haruldaste fotode kaudu.

...с «Читай». Žürii liige Janika Palm; Tõnu Karjatse * Kestab kultuuripärandi aasta ning veeteede ametis esitleti täna Peeter Peetsalu raamatut „Merekultuurilugu ... Päevakaja: PÄEVAKAJA NR 19176 | ERR | Digihoidla ... . Eesti randade tuletornidest". Peeter Peetsalu; Margit Vissak * Sport: Eesti meeste käsipallikoondis kohtub homme esimeses MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina koondisega. Ruhnu tuletorn, asub Liivi lahes, Ruhnu saare idaosas, Haubjerre künkal; Eesti kõige lõunapoolseim tuletorn (koordinaadid: 57°48,081' N; 23°15,609' E). Eesti omapäraseima tuletorni kõrgus jalamist on 40 m, tule kõrgus merepinnast 65 m. Valge ringtuli põleb pimedal ajal ja aastaringsel t perioodi ga 4 sekun dit (1 sekun ... Merekultuuri koorekiht kogunes tähtteose esitlusele ... ... . Eesti omapäraseima tuletorni kõrgus jalamist on 40 m, tule kõrgus merepinnast 65 m. Valge ringtuli põleb pimedal ajal ja aastaringsel t perioodi ga 4 sekun dit (1 sekund paus ja 3 sekundit valgus), nähtavuskaugus 11 miili. Põhjuseid, miks ja millal sinna tuletorn rajati ning millised olid selle eellased -tulelaevad, ning milliseid ebaõnnestumisi ehituse alguses ette tuli, saab põhjalikumalt lugeda Peeter Peetsalu raamatust "Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest." Eesti randade tuletornidest", 2013 (1:23) 5. Siitkandi mehed Hiiu kandis kalapüügil / Jutustanud Harri Rosen (s 1917) Pärispea külas, kirja pannud Ants Pärna 1960. a. Allikas: Eesti Meremuuseum (0:43) 6. Kuidas Keri saarel maagaasi puuriti / Allikas: „Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest", 2013 (1:45) 7. Paljud tuletornid on tänapäeval külastajatele avatud ning tornitipust saab imetleda vaadet üle mere ja maa. Mõne majakaga saab siiski tutvust teha vaid väljast - tee enne külastamist kindlaks, kas on võimalik ka üles minna. Võta kaasa pere või sõbrad ning korraldage endale mööda Eesti rannikut ja saari romantiline ning hariv tuletorniretk! Merekultuurilugu : Eesti randade tuletornidest / Peeter Peetsalu ; [merekaardikomplekti koostanud ja tekstidega varustanud Tõnu Raid ; toimetajad: Eva Mere, Signe Krikmann ; eessõna: Seppo Laurell ; kujundaja Einike Soosaar]. Asulakoht tuletorni varemetaga Pärsil, arheoloogiamälestis Ruhnu saare läänekaldal Vana-Paagi rannas. R ohkem kui viiekümne meetri kaugusel merevee liinist, ligikaudu1,5 meetri kõrgusel rannavalli jalamil paljastusid 2005. aasta jaanuaritormiga kolme erineva ehitise jäänused. Tegemist võib olla Rootsi kuninglikule admiraliteedile kuulunud majaka hoonete vundamendiga. Peeter Peetsalu, Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest (2013) Купил эту книгу в электронном виде достаточно давно. Она очень объёмная, с интересными иллюстрациями и я с воодушивлением начал её читать и переводить. Eesti keeles. (2) Mera om Sverige på svenska : lärobok i svenska på fortsättningsnivå = Rootsi keele õpik edasijõudnutele = Textbook in Swedish, intermediate level (1) Mera Sandvargen. Eesti keeles. (1) Mera självkänsla! I kärlek och relationer, i föräldraskap, i arbetslivet. Eesti keeles. Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest Peeter Peetsalu 760 lk, kõva köide Selles raamatus heidame pilgu meie tuulistel randadel, saartellaidudel ja kiviklibuste poolsaarekaelte tipus ... - Eesti geograafia Seltsi Aasataraamat 1974 Tln., 1976, lk. 251-262. Varep, E. The maps of Estonia published by the Academy of Sciences, St. Petersburg in eighteenth century. Ajalugu & Kultuur. Suurupi, mida esmakordselt on kirjalikult mainitud Hollandi meresõitja, kartograafi ja kunstniku Cornelis Anthonisze Läänemere keskaegsete laevasõiduteede kirjeldusi käsitleva mereraamatu lehekülgedel 1566. aastal Surpe nime all, püsib läbi aegade meie merendusloos väärikal kohal. 1889. aastal valmis 80 m kaugusel vanast Pakri tuletornist uus kivist tuletorn, mis oli oma 52 meetriga Eesti randade sihvakaim. Vana tuletorn oli kalda- varingu tõttu jäänud paekli...