Märgalad E-raamat


Märgalad - Charlotte Roche pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2013
KIRJUTAJA: Charlotte Roche
ISBN: 9789949538027
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 12,1

SELGITUS:

18aastane Helen Memel on haiglas, põhjuseks hooletu raseerimise tagajärjel viga saanud pärak. Ta ootab oma lahutatud vanemate külaskäiku, lootes kogu hingest, et nood haiglavoodi kõrval viimaks lepivad, ning jutustab oma tavapärastest käitumisnormidest hälbivatest harjumustest ja eelistusest. Näiteks ei pese Helen kuigi regulaarselt oma genitaale – talle meeldivad sealsed lõhnad ja vedelikud. Ka meeldib Helenile oma suguelundeid vastu avalike tualettruumide prill-laudu hõõruda – neli aastat võõraid baktereid ja ei ühtki infektsiooni!Hedonistlik, ent samal ajal ka haavatav kangelanna Helen on tõeline mässaja: ta mässab oma vanemate ja eelkõige ema poolt tütrele pähetambitud käitumisnormide vastu, laiemalt kogu „korraliku” elu vastu, ja teeb seda oma keha, kehaeritiste ja omapäraste seksuaalpraktikate kaudu.Nii on „Märgalad” omamoodi ekskursioon veel viimaste tänapäeval alles jäänud tabude juurde. Charlotte Roche´i julge, radikaalne ja provokatiivne debüütromaan hakkab vastu hügieenihüsteeria, naisteajakirjade steriilse esteetika ning naise keha ja seksuaalsuse standardiseeritud käsitlusele.Charlotte Roche sündis 1978. aastal High Wycombe´is Suurbritannias ja kasvas üles Saksamaal. Ta on tunnustatud saatejuht Saksa telekanalites Viva, ZDF ja arte. Muu hulgas on Roche tegelenud ka laulmisega. 2008. aastal ilmunud romaan „Märgalad” on Roche´i kirjanduslik debüüt, mida on Saksamaal müüdud rohkem kui 1,5 miljonit eksemplari. Tema teine romaan „Sülepalved” ilmus 2011. aastal ja selles on vihjeid Roche´i perekondlikule tragöödiale:2001. aastal teel Roche´i pulma hukkusid autoõnnetuses tema kolm venda. Charlotte Roche on abielus ja tal on üks tütar. Hetkel kirjutab Roche oma kolmandat romaani.

... Meeldib "Ökoskoobis" on jutuks sood ja rabad ning nende kaitse ja taastamine ... PDF Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide määramine ... . Märgalade olukorrast räägib soode taastamise ekspert Marko Kohv. 29. jaanuaril sai Eesti ilmselt tuntuim loodusemees Fred Jüssi 85-aastaseks. Soovime talle palju õnne ja tugevat tervist! märgalad, lammialad ja rannamärgalad (edaspidi märgalad). Nimetatud olukord tuleneb VRD-s märgalade ja nendega seonduvate kohustuste nimetamise suhteliselt napist sõnastusest, nt: „..hea ökoloogiline seisund tuleb tagada nendel märgaladel, mis on tervenisti ... Märgalad - Kirjastus Hea Lugu ... ..hea ökoloogiline seisund tuleb tagada nendel märgaladel, mis on tervenisti või osaliselt seotud kehtestatud pinnaveekogumiga" (2000/60/EÜ). Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse ülioluline osa on märgalad, millest 17 on rahvusvahelise tähtsusega. Kuigi märgalade kujunemise eelloos mängib osa ka meie alade aluspõhja kujundanud geoloogiline ajalugu, said meie praegused märg alad hakata kujunema pärast jää taandumist tosinkond tuhat aastat tagasi, veel enam aga siis, kui jääpaisjärv läbi murdis. Siiski pakuvad märgalad nõnda palju väärtuslikku ning nende pindala on vähenenud niivõrd drastiliselt, et taastamiskatsed on muutunud üsna tavaliseks isegi meie lähiümbruses. Näiteks Lätis on Läti looduse fondi eestvõttel kraave paisutatud ning teisi taastamisvõtteid proovitud juba kümmekond aastat üsna laialdaselt. "Märgalad" ei ole kindlasti sündinud higi ja vaevaga. Romaanist õhkub kirjutamislusti, Roche'i keelekasutus on julge ja nauditav. Ta on isegi tunnistanud, et tal oli raamatut kirjutades ... See pole juhus: nagu öeldud, märgalad ongi väga tähtsad kogu biosfääri toimimiseks. Ramsari konventsioon käsitleb märgala mõistet küllaltki laialt, hõlmates igasugust märga maad või madalat vett. Selline lai piiritlemine on õigustatud nii ökoloogiliselt kui ka looduskaitseliselt. Märgalad. Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleuju... 2. veebruaril 1971 sõlmiti esimene rahvusvaheline looduskaitseleping - „Rahvusvahelise tähtsusega märg­alade, eriti veelindude elupaikade konventsioon" ehk Ramsari konventsioon. Märgalad on alaliselt liigniisked (näiteks sood) või ajutiselt üleujutatud alad, nagu jõeluhad, aga ka siseveekogud ja lauged rannikualad 6 m sügavuseni. Oleme üks väheseid maid Euroopas, kus need märgalad on säilinud. Käesolev arvutiprogramm on teejuhiks meie soode imelisse maailma. Alusta retke. Virtuaalmatk. Virtuaalmatkal saad tutvuda Rabivere maastikukaitsealal asuvate põnevate paikadega. Rabamatk kulgeb selle põhjaosas asuvast turbakaevandusest kuni Kõnnu soo lääneservas asuvate ... Märgalad Eestis: Kirjeldus: Eesti loodus on väga rikas mitmesuguste märgalade poolest. Mida märgalade all mõeldakse ja kuidas on meie märgalad väärtuslikud ka rahvusvaheliselt, saate teada alljärgnevas ettekandes ja lisafailis. Koostatud materjal on mõeldud kasutamiseks loodusainete tundides põhikooli II astmes. Õppematerjali autor: 2. veebruaril 1971 allkirjastati Ramsari konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks. Eesti märgalad oma mastaapsuses on maailmas unikaalsed. Seekord tähistatakse märgalade päeva Emajõe Suursoos seminar-talgutega. Saatejuht Madli Zobel. Kristo Kiiker träägib õlireostusest Läänemerel ja selle võimalikust tõrjest. ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine. Märgalad võivad hõlmata ka nende naabrusse jäävaid kaldaäärseid ja rannikualasid, samuti märgalade sisse jäävaid saari ja merealasid, kus vee sügavus on mõõna ajal üle kuue meetri." Turbaala - „on kõik kuitahes pa...