Fosforiit – meie ühine rikkus E-raamat


Fosforiit – meie ühine rikkus - Anto Raukas pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2017
KIRJUTAJA: Anto Raukas
ISBN: 9789949989690
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 4,31

SELGITUS:

Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks.Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.

...iiklaste klooster kui meie ühine pärand, rikkus ja vastutus" 2015 ... Fosforiit - meie ühine rikkus - Anto Raukas - Raamat ... ... . 2015 tegevus. Tähtsad viited! [email protected] [email protected] -2.variant Isiklik kalender Parooli muutmine Postiloendid. Stuudium. Koolitervishoid IT abi Töötaja portaal. Teataja. Uued fotod Vastupidi, selles kordumatus eripäras on nende uhkus ja väärikus, meie kõigi ühine rikkus," kinnitas president Ilves, kutsudes edendama soome-ugri tihedat sõprusvõrgustikku üle ... Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim v ... FOSFORIIT - MEIE ÜHINE RIKKUS: Anto Raukas - Raamat ... ... ... Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse. Tänased tööd Suuremad LIFE Happyriver ja LIFE Springday projektid on lõppenud. Jätkuvad Eesti kalastiku uuringud ja tuura asustamine Narva jõkke. Meie põhiseadus ütleb: Eesti loodusvarad ja -ressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. See tähendab, et on olemas teatud printsiibid, rajajooned, millest ei astuta üle, kuid neist ei tohiks saada dogmad. Eesti metsad on meie ühine rikkus. Jätkates metsaraiet praeguses tempos, on Eesti poole sajandi pärast kaetud valdavalt raiesmike või võsaga. Vabaerakond on seisukohal, et Eesti metsad vajavad tasakaalukat majandamist. Metsade raiumine peab olema vastavuses metsade samaväärse taastumisega. Nii meie elukeskkonna hoidmiseks, kui ... Dominiiklaste klooster kui meie ühine pärand, rikkus ja vastutus. 18. aprillil avati täna lõppev muinsuskaitsekuu Tallinnas püha Katariina kirikus. Selles kirjutises leiavad käsitlemist need momendid, miks peaksime Katariina kirikust ja dominiiklaste kloostrist rääkima ning seal peatuma ikka ja jälle. Huvitavam oleks arutleda, kuidas ilmus eestlase teadvusse fosforiit. Mitte kui kivim ega maare, vaid fenomen. Või siis loodusressurss, mis Eesti põhiseaduse §5 järgi on meie rahvuslik rikkus. Ja seda ta ikka on … Enam kui pool sajandit tagasi oli NSV Liidu ekstensiivne põllumajandus ummikus - viljelusmaa oli kurnatud. Täna arutakse Riigikogu keskkonnakomisjonis ühispöördumist «Metsarahu manifest». Algatuse mõte on anda valmivale strateegiadokumendile «Metsanduse arengukava aastateks 2021 — 2030» täiendav sisend....